1649. aastast tänapäevani

17. sajandil asutati Soomes mitmeid rauatehaseid. Suured metsaga kaetud alad põhja regioonis koos taltsutamata veeenergia ja veeteedega, tegid piirkonnast ideaalse Soome rauatööstuse keskuse. Antskog'i rauatehas asutati1630-ndatel ja sellele järgnes tehas Billnäs'is aastal 1641. Fiskars'ile pandi alus 1649. aastal ja tänaseks on see üks vanimaid tööstusi läänemaailmas.

1649 – asutati Fiskars'i rauatehas

Kui rauatehas Fiskars'isse rajati oli Soome Rootsi võimu all ja Rootsi oli üks Euroopa suurimaid rauatootjaid seitsmeteistkümnendal sajandil. Aastal 1649 anti Peter Thorwöstele eesõigus panna Fiskars’isse püsti kõrgahi, et hakata valmistama malmist ja sepistatud tooteid. Rauamaak, mida Fiskars’is kasutati, toodi peamiselt sisse Stockholmi saarestikus asuvast Utö kaevandusest ja enamus toodetud rauda transporditi Rootsi, et see siis Stockholmi vanalinnas asuval Rauaturul maha müüa. Fiskars’is valmistati rauast ka naelu, traati, nuge, kõplaid, rattaid ja muid tooteid.

18. sajand – Rauatehasest vasetehaseni

1783. aastal võttis perekond Björkman rauatehase üle ja tootmine keskendus lähedalasuvast Orijärvi vasekaevandusest pärit vasemaagi töötlemisele. 19. sajandiks oli Orijärvi kaevandusse alles jäänud vähe vasemaaki, mida kaevandada ja seetõttu suleti kõrgahi aastal 1802. Sellest ajast ei ole Fiskars’i külas raua tootmist toimunud.

1822 – Fiskars’is algab Julin’i pere ajastu

Aastal 1822 ostis Turku’st pärit apteeker Johan Jacob Julin (hiljem, von Julin) Fiskars’i rauatehase ja küla. Tema ajal arendati rauatehast aktiivselt ja tootmises keskenduti raua töötlemisele. 1832. aastal rajati Fiskars’isse Soome esimene söögiriistade valmistamise tehas ja lisaks nugadele hakati valmistama ka kahvleid ja kääre. 1830-tel valmistati tsehhis Soome esimene auruvedur. Fiskars oli jälle esimene, kui 1837. aastal rajati külla masinatsehh. Fiskars’i traditsiooni juured on just sellest perioodis. Julin’i omanikuksolemise ajal toimusid ka mitmed sotsiaalsed reformid ja rauatootmise küla sai oma kooli ning haigla. Ka põlluharimine arenes külas jõudsalt. Fiskars’il oli märkimisväärne mõju Soome põllumajanduse arengule ja omal ajal tootis Fiskars’i adratsehh üle miljoni adra. Julin'i juhtimisel sai Fiskars tuntuks oma majapidamis- ja farmitoodetega ning Fiskars’i nimi oli kvaliteedi sünonüümiks.

1883 – Fiskars’ist saab aktsiaselts

Peale J.J. Julin’i surma juhtis rauatehast eestkoste administratsioon. Vähehaaval kogunes juhtimine Emil Lindsay von Julin’i kätte ja asutati aktsiaselts Fiskars. 1915. aastal noteeriti Fiskars Helsingi börsil.

1918 – Fiskars kasvab ja areneb

Rauatehase tootlikkust suurendati täiustatud terasetöötlemismeetodite arendamisega ja valtspingi uuendamisega Åminnefors’is. Tootevalik laienes ja Fiskars rajas Soome esimese metallvedrude vabriku. Ettevõte ostis ka Inha tehase Ähtäri’s ning ettevõtted Billnäs Bruks Ab ja Oy Ferraria Ab.

1929 – suur aktsiaturu krahh ja langus

1929 aasta Soome majanduse suur aktsiaturu krahh aeglustas Fiskars’i laienemist. Krahhi mõju ulatus 1930-te keskpaigani. Alles Teise Maailmasõja lõpus viis Fiskars’i juhtkond ellu plaani muuta ettevõtte struktuuri ja alustas masstootmisega.

1967 – Fiskars toodab maailma esimesed plastmass käepidemega käärid

Oranži käepidemega käärid on Fiskars’i tuntuim toode. Kuid miks otsustati teha kääride käepidemed oranžid? 1967. aastal, kui põhimudel oli juba tootmiseks valmis, tahtis disainer, et käärid oleksid kas mustad, punased või rohelised. Kui prototüüp tootmisse läks, otsustas masina operaator, et kasutab ära masinas oleva oranži värvi. See tähendas, et prototüübid valmistati nelja eri värvi, millest oranž ja must olid kõige populaarsemad. Tuli langetada otsus. Korraldati ettevõttesisene hääletus, mille tulemusena sündisid Fiskars’i oranži käepidemega käärid.

Värv Fiskars Orange^® registreeriti ametlikult kaubamärgina Soomes 2003. ja Ameerikas 2007. aastal.

1977 – Asutati Fiskarsi kääritehas USA-s

Fiskarsi laienemine algas käärivabriku asutamisega Ameerika Ühendriikides. Sisenemine maailma tugevaimasse majanduspiirkonda osutus edukaks valikuks. See pani aluse rahvusvahelisele kaubavahetusele, kasvavale turule ning väärtuslikule ärilisele ja professionaalsele kogemusele.

Kahekümne esimene sajand

21. sajandil on Fiskars keskendunud tarbekaubale ja kasvule läbi omandi soetamise. Vaba-aja toodete ettevõte Gerber Legendary Blades, mis osteti tagasi 1987. aastal, tugevnes Silva ostmisega 2006. aastal. Iittala ost 2007. aastal tugevdas Fiskarsi positsiooni köögitarvete valdkonnas, samas kui Leborgne tugevdas korporatsiooni aiatööriistade äri.

Fiskars tänapäeval

Aastal 2009 möödus 360 aastat Fiskars’i asutamisest. Tänapäeval on Fiskars Corporation rahvusvaheline ettevõte, mille tegevus on keskendunud tarbijale ja mis kasvab tugevate spetsiifiliste kaubamärkide abil. Fiskars'i tarbekaubad koju, aeda ja vaba-aja veetmiseks on tuntud oma funktsionaalsuse ja tipptasemel disaini poolest. Grupi tuumiku moodustavad kaubamärgid Fiskars, Iittala, Gerber ja Buster. Tütarettevõte Wärtsilä Corporation on samuti korporatsiooni oluline osa.